BI tulevik

Arvan, et maailmas on kõik omavahel seotud nagu doominoefekt. Mul on vahel päris raske enda jaoks defineerida, mis mida põhjustab. Kumb oli enne, kas kana või muna? Lähtudes sellest, et kõik on omavahel seotud, siis unustan korraks oma töö ja mõtlen läbi, mis Minule kui tavalisele lihtkodanikule väikeses Eestis silma paistab?

Väikeettevõtluse kasv (SMB). Olgem ausad, peaaegu igal teisel inimesel on oma ettevõtte, mis tegeleb kas siis koduõlu tootmise, käsitööga, uue toote lansseerimisega või IT-teenuse/toote pakkumisega. Märgata on just palju väikseid ettevõtteid. Vahel paneb tõesti isegi imestama, kuidas nad kõik pinnal püsivad aga nii see ometigi on. Sellest liikumisest on samas ka näha, et inimesed panustavad rohkem loovusesse, katsetavad ja võtavad võibolla ettevõtlust ka veidi vabamalt ning ei ütle ära ka suuremate riskide võtmisest.
Tervis. "Coca-cola is out". Märksõnadeks on öko, vegan, toortoit, õnneliku kana munad ja eriti kõik, mis eestlased ise oma kätega valmistanud. Tervisesport on tõusujoones, Myfitnessi spordisaalid on sõna otseses mõttes puupüsti inimesi täis ja uued sportlikud äpid ning nutikellad aitavad liikumise propageerimisele mõnuga kaasa. Samuti on lisaks füüsilisele heaolule rohkem hakatud pöörama tähelepanu ka vaimsele poolele nagu jooga, psühholoogia, mediteerimine, tantra jne.
Väike, kodune, retro on armas. Kodurestoranid, vana nostalgiline mööbel, lihtsad toidud, väikesed poed, vana uues kuues - need kõik jõuavad üha rohkem eestlaste südamesse. Intensiivistunud on kindlasti ka kogukondlik liikumine ja hoitakse rohkem kokku
Tehnoloogia areng. iPhone, Spotify, Facebook, LinkedIn, võimsamad arvutid, suuremad telerid, väiksemad nutiseadmed, tihe toodete vahetamine ning isiklikust füüsilisest varast loobumine - pilveteenused.

Kui võrrelda seda, mida Mina täiesti intuitiivselt ja ilma teoreetikute/statistikute analüüsideta tunnetan ning ise igapäevaselt kogen, siis vaadates järgnevat Kjaer Global poolt ennustatud järgmiste aastate peamiste trendide graafikut, näeb siin seoseid. 





Aga kuhu ikkagi liigub BI maalim

Rõhk on iseteeninduse BI tööriistadel, millel tugev andmete ettevalmistamise võimekus. Iseteeninduse olulisusest - sellest, et äri kasutaja saab ise analüüsida oma andmeid ja kiirelt võtta vastu otsuseid, oleme kuulnud juba väga pikka aega. Kusjuures juba siis kui mina alustasin BI valdkonnas töötamist, oli self-service ikka igapäevane märksõna, millest püüdsime lähtuda.


Meil võib olla ideaalne ning lihtne analüütikavahend, millega saab andmetes igat pidi surfata aga paljud meist teavad, kui suure osa BI lahenduse juurutamisest hõlmab andmete ettevalmistamine? See on üldjuhul protsessi kõige keerukam ja ka aeganõudev osa. Olen seda ise reaalses tööelus ikka ja jälle kogenud. Kui aga BI tööriistal oleks ka hea andmete ettevalmistamise võimekus, siis kerkivad äri kasutajatele iseteeninduses esile hoopis uued võimalused - info haldus, ETL funktsioonid, võimalused profileerida, valmistada ette, integreerida, modelleerida andmeid analüüsiks ja tarbimiseks BI/analüütika platvormidele. See kõik tähendab aja kokkuhoidu ja keerukuse vähenemist ning raskuskese liikumist IT'lt rohkem äri poolele. Üheks tulemuseks on BI'le ligipääsetavuse avamine  suuremale kasutajateringile. BI lihtrahvale. Selle kõigega muidugi kaasneb ka veel suurem nõudlus kui seni  töötajate profiili järele, kes mõistavad nii tehnilisi askpekte kui ka ärilisi nõudeid. 

"By 2017, Most Business Users and Analysts in Organizations Will Have Access to Self-Service Tools to Prepare Data for Analysis" Gartner

Mitme BI tööriista kasutamine. Kui umbes kümmekond aastat tagasi oli rõhk pigem vähendada ettevõttes kasutatavate BI vahendite hulka, siis äri ootusega kiiremini reageerida ja tehnoloogia pideva arenemisega (pilveteenused, mobiilsus, big-data) on ka nõudmised BI lahendustele kasvanud.

Mind kõnetas turundusprofessori Marcel Korsteni öeldu: "Kui tahad olla milleski kõigist parim, siis sa pead olema milleski muus halb. Sellega tuleb leppida. Ei saa olla kõiges kõigist parim." Ehk siis pole tööriista, mis kataks ära absoluutselt kõik vajadused ja  ideaalselt, eriti väga suures ettevõttes. Samamoodi nagu pole olemas ideaalset inimest. 

Ma pean ütlema, et ma ise väga ei ole pooldanud mitme tööriista olemasolu, sest kardan, et  ühel hetkel võib tekkida lihtsalt kaos. Aga samas, miks üritada kahvliga suppi süüa kui selleks on lusikas? Jah, kahvliga saab ka lõpuks supi söödud aga, kas see vaev ja aeg, mis kulutatud, on seda väärt? Kui protsess pannakse paika ja hoitakse jooksvalt elus, siis ei teki ka kaost. Täiskasvanuna me ei mõtle ju ka, kas nüüd peaksin kasutama kahvlit või lusikat.




Lisaks on näha, et nii nagu inimesed, on ka ettevõtted muutunud julgemaks, eksperimenteerides ka uute turule tekkinud BI toodetega. Arvan, et siin on oma roll ka Steve Jobs'il, kes näitas maailmale, mis innovatsioon on.

BI protsesside loomine, kontrollimine ja jooksev elus hoidmine. BI erinevate kasutajate profiilide ja andmete mahu kasvamisega, erinevate toodete samaaegse kasutamisega on näha reaalset ohtu, et tekib nn analüütiline labürint - erinevates kohtades on vastuloluline info, poolik andmete kasutamine, sama valemite/mõõdikute definitsioonide küllasus, piiramata või liiga piiratud tulemuste jagamine - see kõik viib selleni,  et vähesed iseteeninduse BI juurutusprojektid on edukad. See vähendab ka ärisponsorite entusiasmi iseteenindava BI vastu. Et see ei juhtuks, tuleb pöörduda tagasi rohkem kontrollitud BI juurutamiste poole, kus siiski ITja äri koostöös looks tööprotsessi ehk nn põhitavad, kus BI saab õndsalt õitseda.

"Through 2016, less than 10 percent of self-service BI initiatives will be governed sufficiently to prevent inconsistencies that adversely affect the business" Gartner

Rõhk kasutajakogemusel ja kasutajaliidesel. Hea kasutajaliides ja kasutajakogemus muutub BI maailmas fundamentaalseks, et kätte toimetada kergesti ligipääsetavad ja intuitiivseid BI lahendused. Hea disain peab olema nii BI tööriistal kui ka BI lahendusel (visualisatsioonil, aruandel) endal. Tehnoloogia kiire arenguga seoses ootame igalt lahenduselt nagu näiteks igapäevaelus kasutatavalt pangarakenduselt, et see oleks lihtne, üheti arusaadav, kiire jne. Ja me oleme sellega nii harjunud, et ootame seda tegelikult igalt lahenduselt, mida kasutame.

Minu enda jaoks (kõhutunne) on see punkt vast kõige olulisem. Kui tahta tõesti maailmaga ühte sammu käia, siis arvan, et tuleks juba nüüd hakata end selles arendama. Kõik eelnevad punktid on sellised, mida mina üldjoontes olen teadnud ja rakendatud. Aga just tänu igapäevaelus suurenenud tehnoloogiliste vahendite niivõrd kiirele arengule ja sellega kasvanud ootustega, nõuab ühe suuremat rõhku BI lahenduse kasutajamugavs. Ma arvan, et pole üldse paha idee, kui analüütikud hakkaksid käima kasutajaliidese disaini koolitustel. Mina vähemalt oleksin igati päri selle ideega ja ma arvan, et see tasub ära.

Ja seoses milleeniumilaste sisenemisega tööturule muutub see veel olulisemaks!

Sisse põimitud (embedded) BI. Selle punkti tooksin ma veel eraldi välja, sest minu jaoks on sellel punktil alati olnud jumet. BI peab olema põimitud aplikatsioonidesse, kus kasutaja elab ja hingab, see tõstab kasutajakogemuse uuele tasemele ja suurendab ka BI kasutuselevõttu.

Lisaks veel erinevaid trende: Extended Enterprise. Ettevõtted ei piirdu enam andmetega, mis tekkinud ettevõtte nelja seina vahel, liigume neljast seinast väljapoole. Kasutusele erinevad sotsiaalmeedai allikad ja integratsioon erinevate infoettevõtete andmete vahel. Andmed muutuvad kliendile peamiseks tooteks. On palju ärimudeleid, kus informatsiooni, mis transaktsiooni ümbritseb on väärt rohkem kui transaktsiooni ise. Internet of thingsEnamus ettevõtteid keskendub nüüd andmetele ja sellele, kuidas nad saavad nn turu lõhestada, luues andmete põhjal uusi ärimudeleid. BI saab olema üks peamise komponente, mis draivib uusi võimalusi.Tõõjõu muutus - milleeniumilapsed. Äri draivib 50% tehnoloogia kulutustest. Seoses pilve ja SaaS levikuga on tekkinud palju väikseid BI ettevõtteid. Rõhk rohkem turvalisuse tagamisel. Tulevikku ennustav analüütika. Storytelling. Machine learning and cognitive computingPilves resideeruv Andmeait. Pilveteenuste kasutamine on kasvanud aastaga ligi 10%'i. Kasutajad on välja toonud 2 peamist põhjust, miks kasutatakse pilvelahendust - odavamad halduskulud ja kiire juurutamine. Pilves resideeruva Andmeaidaga on tulnud turule mitmed firmad nagu Amazon Redshift, IBM Netezza DashDB, HP Vertida jne. Hadoop, NoSQL baasid. Palju oleme kuulnud kindlasti sõna Hadoop. Miks on see muutunud nii populaarseks? Oluliseks eeliseks on kiirem, paindlikum arendus, madalamad tarkvara ja juurutamise kulud. Samuti võimalus salvestada ja protsessida struktureeritud ning struktureerimata andmeid. Kuigi peab mainima, et siiski üle poolte ettevõtetest nendib, et nende jaoks pole see hetkel prioriteet. Big DataKui rääkida Big Data'st, siis olen nõus LogiAnalytics inimestega, et Big Data'st saab lihtsal data. Ka Gartneri hype cycle'lt näeme, et big data liigub rohkem produktiivsuse faasi. Ettevõtted lihtsalt fokusseerivad äri probleemidele ja kasutavad andmeid, et neid probleeme lahendada.

(Graafik on kahjuks eelmise aasta kohta)


Kogusin info kokku erinevatest allikatest (Informationweek, Gartner, Logianalytics) ja püüdsin enda jaoks luua kokkuvõte, kuhu BI tulevik võiks olla suundumas